Muhu Väina regatt on saanud uue hingamise

Käesoleval aastal toimub Muhu Väina regati purjetamine 9.-16. juulil. Purjetamine algab Pärnust, käib läbi Pärnu, Kihnu, Haapsalu, Kärdla ja Tallinna sadamatest ning jõuab oma finaali Tallinna Merepäevadel.

Purjetamine Muhu Väina regati raames toimub Kalev Jahtklubi koostöös ning partneriteks on Kalev Jahtklubile selles Pärnu Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Selts ja Eesti Jahtklubide Liit. Toetajate hulka kuuluvad Saarte Liinid – SL Marinas, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, Sportland/Helly Hansen, Veeteede Amet, Kärdla Sadam, Hiiu Vald, Rahva Raamat, A. Le Coq, Postimees,  Dermoshop, DSV, Loodus Invest, Musto ning Haapsalu, Pärnu ja Tallinna linnad,

Muhu Väina regati purjetamine on juba auväärses eas traditsioon

Muhu Väina regati raames purjetamine on jõudnud juba soliidsesse ikka, tähistades järgmisel – 2017. aastal – juba oma 60. juubelit. Käesoleval aastal oli regatil osalejatele soovijatele määratud ka varase registreerimise tähtaeg – oma osalemisest pidi soovijad teada andma 30. maiks. Selleks kuupäevaks laekusid ka 116 jahi avaldused, kusjuures viimased 40 osalejat lisandusid viimastel päevadel. 30. mai seisuga oli nimekirjas lisaks 97 Eesti jahile ka 5 Läti, 1 Leedu, 2 Soome ja 11 Venemaa jahti. Senine Muhu Väina regati purjetamine on toonud rekordilised 116 jahti 2014. aastal. Aga kuna selle varase tähtajaga ei ole aga registreerimine sugugi lõppenud, seega võib see aasta tuua ka osalejate rekordi kordamise või isegi uue rekordi.

Palju uusi folkboote

Sel aastal on ka folkboodi klassi purjetamine saanud uue hingamise – Muhu Väinal osaleb vähemalt 18 selle klassi alust. Kindlasti on oma osa ka Mikk Kööselil, kes käesoleval aastal sai folkboodi klassi purjetamise arendamise eest ka auraha Eesti Vabariigi Presidendilt. Kui seni on Mikk Kööseli folkboot olnud mitmeid aastaid oma klassi ainus esindaja Muhu Väina regatil, sel aastal selguvad selles ka Eesti meistrid.

Purjetamine. Mismoodi ja kuidas on merel olles mõnus ja ohutu?

Riietus
Kindlasti on purjetamine palju nauditavam, kui kõik jahil viibijad tunnevad ennast mõnusalt ja mugavalt – nagu ka kõigi muude tegevuste puhul. Kuna mere peal on ilm alati jahedam ja tuulisem, siis on enda mõnusalt tundmiseks vast kõige tähtsam sobiv riietus – jällegi ka nagu ka kõigi teiste tegevuste puhul. Lisaks toimub purjetamine vee peale ja tihtipeale see vesi ka pritsib, seega on üsna tõenäoline ka mõningane märjakssaamine. Kui sul on oma riietes külm ning lisaks lasevad need ka vett läbi, siis ei ole purjetamine just mitte kõige nauditavam tegevus.
Seega võib lühem purjetamine olla väga mõnus tavaline suusajope ja suusapüksid, aga pikemal merereisil peaksid olema varuks siiski spetsiaalsed purjetamisriided. Kindlasti tuleks varuda ka sobivad merejalanõud, mis on eelistatult heleda ja sileda tallaga. Viimane siis põhjusel, et purjetamine toimuks ohutult ja sa krobelise talla või kontsaga jalanõuga ei koperdaks ning tume tald teatavasti määriks jahi lumivalget pinda.

Ohutu purjetamine
Merele minnes peab arvestama, et jahil kokku saanud inimesed moodustavad ühise meeskonna, kes tegutseb koos ja ühise eesmärgi nimel. Enamasti ongi purjetamine meeskonnasport. Ning et purjetamine selle meeskonnaga toimuks mõnusalt ja ohutult, siis peab meeskond omavahel suhtlema ja koostööd tegema. Sest ainult siis purjetamine õnnestub – saada jaht sadamast välja, tõmmata üles purjed ja suunata jahti soovitud suunas. Seetõttu ei tohiks ka häbeneda küsida, kui midagi jäi arusaamatuks siis, kui kapten või roolimees meeskonnale rolle jagas ja tegevusplaani tutvustas.
Väga tähtis on purjetamisel ohutus, mille saab tagada meeskond ja külalised sellega, et peavad ohutusnõuetest kinni. Purjetamine toimub tavaliselt nii, et jahi meeskond paikneb kokpitis ning jahil viibivad külalised purjedest ja sootidest kaugemal ning jahi pealttuule poolel.
Üks esimesi reegleid ohutuse tagamiseks jahil on see, et alati peaks ühe käega millestki kindlast kinni hoidma. See kehtib eriti jahil viibivatele lõbusõitjatele ja külalistele, aga ka jahi meeskonnaliikmetele, Viimastel on küll tihti vaja kasutada mõlemat kätt korraga, aga ka neil puhkudel jälgivad nad, et oleksid kindlalt jahi küljes kinni – nii toimub purjetamine ohutult ka siis, kui jaht ootamatult lainetesse satub või kaldub.