purjetamine

Purjetamine – jahi liikumine ja liikumissuuna muutmine

Jahid liiguvad purjedesse puhuva tuule jõul. Et jaht soovitud suunas liikuma saada, peab purjetaja leidma tasakaalu veesurve ja tuulejõu vahel, mis kiilule ja purjedele mõjuvad. Tuul on loodusjõud ja nagu ka kõik teised loodusjõud, võib ka tuul olla ettearvamatu ja sellest arusaamine keeruline. Seetõttu on ka purjetamine omajagu keeruline ning soovitud suunas liikumiseks ja purjede oskuslikuks sättimiseks peab palju harjutama.

Hea purjetamine nõuab head tuule suunast arusaamist

Ainus suund, kuhu jaht ei liigu, on vastutuult. Igast muust suunast puhuva tuulega võib purjetamine toimuda vägagi edukalt täpselt sinna, kuhu meeskond kursi seadnud on. Vastutuul ehk tuul, mille sunnas jaht seisma jääb, on ka jahi suhtes väiksema kui 45º nurga all ja seda nimetatakse vastutuule sektoriks. Sellesse sektorisse sattudes purjed laperdavad ja edasiviivat jõudu ei tooda. Sellisel juhul peab purjetamine toimuma sik-sak meetodil, mille puhul puhub tuul kord jahi ühelt küljelt ja siis jälle teiselt. Ehk siis jahti tuleb vahepeal pöörata. Taoline purjetamine on tuntud loovimise ja krüssamise nime all ja kurssi tuule suhtes nimetatakse seda tihttuules purjetamiseks.

Tihttuule kurss on siis, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes võimalikult väikese nurga all (45º – 50º). Sel juhul tuleb purjed võimalikult sisse tõmmata.

Külgtuule kurss on siis, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes veidi suurema nurga all (50º – 100º). Purjeid võib rohkem lõdvaks lasta.

Bakstaaktuule kursiks nimetatakse seda, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes veelgi suurema nurga all (100º – 160º) ja purjeid võib veelgi rohkem välja anda.

Ja lõpuks taganttuule kursil purjetamine (tuule suuna suhtes 160º – 180º) – purjed võib lõpuni välja lasta.

Parem ja vasak halss

Purjetamine toimub alati mingil halsil – sõltuvalt sellest, kummalt poolt tuul jahi purjedesse puhul. Vastavalt on siis käibel väljend vasakhalss ja paremhalss. Halsi mõiste omab kõige suuremat tähtsust siis, kui on vaja määratleda see, milline jaht teisele ristudes teed peab andma.