Purjetamine – mis kummaline keel?

purjetamine

Tihtipeale tundub, et purjetamine tavakeelest hoopis erinevas keeles käib – meeskonnaliikmete sõnavaras on kummalisi sõnu, mis asjatundmatule esialgu kohe mitte kui midagi ei ütle. Tegelikult on asi samamoodi nagu ka paljudes teistes alades – enne kui purjetamine tõsisemalt käsile võtta, peaks mereterminoloogiat tõsisemalt tundma õppima. Vastasel juhul võib purjetaja jahi peal hätta jääda – tähtis on, et kõik ühte keelt räägiksid ja asjadest ühtemoodi aru saaksid. Oluline on siinkohal kindlasti ka praktiline purjetamine. Ära kurvasta, kui uued sõnad kohe meelde ei jää. Purjetamise käigus ja tegevuses tekivad selged seosed sellest, mida milleks kasutatakse ning ka nimetused saavad kiiremini selgeks.

Jahi osad

Olenemata jahi suurusest on ühised kindlasti kaks asja – jahi keha on kere ja selle alla kinnitatud kiil. Kiili ülesanne on purjetamisel tagada jahi püstine asend oma raskuse abil ning takistada jahi triivimist külgsuunas oma suure pindala abil. Väiksemate purjejahtide kiilu nimetatakse sverdiks ning see erineb kiilust raskuse puudumise tõttu, mistõttu tagab jahi püstise asendi meeskond ise – tasakaalus purjetamine toimub vajadusel meeskonna enda keharaskuse ümberpaigutamisega. Kindlasti on jahil olemas rool selleks, et purjetamine toimuks soovitud suunas. Tavakeelele tuttavamad mõisted on ka jahi osad – esimene ots on vöör, tagumine ahter, vasak külg pakpoord ja parem tüürpoord.

Purjed

Purjetamine toimub tuule abil, seega on tuule püüdmiseks jahil vajalikud purjed. Jahi ahtri poolt kinnituvat purje nimetatakse groodiks ja mastist omakorda vööri pool asetsevaid purjeid fokadeks ja genuateks. See suur ja tavaliselt värviline langevarju moodi puri, mida ka jahil mõnikord näha on, on spinnaker ning seda kasutatakse siis, kui purjetamine toimub taganttuules.

Köied ja nöörid

Kõik jahil eksisteerivaid köisi ja nööre nimetatakse otsteks ning igalühel neist on oma erinev ülesanne. Ka neil on oma täpsemad nimetused, aga nende nimetused kuluvad kiiremini pähe juba siis, kui praktiline purjetamine käsil.

Purjetamine – jahi liikumine ja liikumissuuna muutmine

purjetamine

Jahid liiguvad purjedesse puhuva tuule jõul. Et jaht soovitud suunas liikuma saada, peab purjetaja leidma tasakaalu veesurve ja tuulejõu vahel, mis kiilule ja purjedele mõjuvad. Tuul on loodusjõud ja nagu ka kõik teised loodusjõud, võib ka tuul olla ettearvamatu ja sellest arusaamine keeruline. Seetõttu on ka purjetamine omajagu keeruline ning soovitud suunas liikumiseks ja purjede oskuslikuks sättimiseks peab palju harjutama.

Hea purjetamine nõuab head tuule suunast arusaamist

Ainus suund, kuhu jaht ei liigu, on vastutuult. Igast muust suunast puhuva tuulega võib purjetamine toimuda vägagi edukalt täpselt sinna, kuhu meeskond kursi seadnud on. Vastutuul ehk tuul, mille sunnas jaht seisma jääb, on ka jahi suhtes väiksema kui 45º nurga all ja seda nimetatakse vastutuule sektoriks. Sellesse sektorisse sattudes purjed laperdavad ja edasiviivat jõudu ei tooda. Sellisel juhul peab purjetamine toimuma sik-sak meetodil, mille puhul puhub tuul kord jahi ühelt küljelt ja siis jälle teiselt. Ehk siis jahti tuleb vahepeal pöörata. Taoline purjetamine on tuntud loovimise ja krüssamise nime all ja kurssi tuule suhtes nimetatakse seda tihttuules purjetamiseks.

Tihttuule kurss on siis, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes võimalikult väikese nurga all (45º – 50º). Sel juhul tuleb purjed võimalikult sisse tõmmata.

Külgtuule kurss on siis, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes veidi suurema nurga all (50º – 100º). Purjeid võib rohkem lõdvaks lasta.

Bakstaaktuule kursiks nimetatakse seda, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes veelgi suurema nurga all (100º – 160º) ja purjeid võib veelgi rohkem välja anda.

Ja lõpuks taganttuule kursil purjetamine (tuule suuna suhtes 160º – 180º) – purjed võib lõpuni välja lasta.

Parem ja vasak halss

Purjetamine toimub alati mingil halsil – sõltuvalt sellest, kummalt poolt tuul jahi purjedesse puhul. Vastavalt on siis käibel väljend vasakhalss ja paremhalss. Halsi mõiste omab kõige suuremat tähtsust siis, kui on vaja määratleda see, milline jaht teisele ristudes teed peab andma.

Muhu Väina regatt on saanud uue hingamise

purjetamine

Käesoleval aastal toimub Muhu Väina regati purjetamine 9.-16. juulil. Purjetamine algab Pärnust, käib läbi Pärnu, Kihnu, Haapsalu, Kärdla ja Tallinna sadamatest ning jõuab oma finaali Tallinna Merepäevadel.

Purjetamine Muhu Väina regati raames toimub Kalev Jahtklubi koostöös ning partneriteks on Kalev Jahtklubile selles Pärnu Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Selts ja Eesti Jahtklubide Liit. Toetajate hulka kuuluvad Saarte Liinid – SL Marinas, Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste, Sportland/Helly Hansen, Veeteede Amet, Kärdla Sadam, Hiiu Vald, Rahva Raamat, A. Le Coq, Postimees,  Dermoshop, DSV, Loodus Invest, Musto ning Haapsalu, Pärnu ja Tallinna linnad,

Muhu Väina regati purjetamine on juba auväärses eas traditsioon

Muhu Väina regati raames purjetamine on jõudnud juba soliidsesse ikka, tähistades järgmisel – 2017. aastal – juba oma 60. juubelit. Käesoleval aastal oli regatil osalejatele soovijatele määratud ka varase registreerimise tähtaeg – oma osalemisest pidi soovijad teada andma 30. maiks. Selleks kuupäevaks laekusid ka 116 jahi avaldused, kusjuures viimased 40 osalejat lisandusid viimastel päevadel. 30. mai seisuga oli nimekirjas lisaks 97 Eesti jahile ka 5 Läti, 1 Leedu, 2 Soome ja 11 Venemaa jahti. Senine Muhu Väina regati purjetamine on toonud rekordilised 116 jahti 2014. aastal. Aga kuna selle varase tähtajaga ei ole aga registreerimine sugugi lõppenud, seega võib see aasta tuua ka osalejate rekordi kordamise või isegi uue rekordi.

Palju uusi folkboote

Sel aastal on ka folkboodi klassi purjetamine saanud uue hingamise – Muhu Väinal osaleb vähemalt 18 selle klassi alust. Kindlasti on oma osa ka Mikk Kööselil, kes käesoleval aastal sai folkboodi klassi purjetamise arendamise eest ka auraha Eesti Vabariigi Presidendilt. Kui seni on Mikk Kööseli folkboot olnud mitmeid aastaid oma klassi ainus esindaja Muhu Väina regatil, sel aastal selguvad selles ka Eesti meistrid.

Purjetamine. Mismoodi ja kuidas on merel olles mõnus ja ohutu?

purjetamine

Riietus
Kindlasti on purjetamine palju nauditavam, kui kõik jahil viibijad tunnevad ennast mõnusalt ja mugavalt – nagu ka kõigi muude tegevuste puhul. Kuna mere peal on ilm alati jahedam ja tuulisem, siis on enda mõnusalt tundmiseks vast kõige tähtsam sobiv riietus – jällegi ka nagu ka kõigi teiste tegevuste puhul. Lisaks toimub purjetamine vee peale ja tihtipeale see vesi ka pritsib, seega on üsna tõenäoline ka mõningane märjakssaamine. Kui sul on oma riietes külm ning lisaks lasevad need ka vett läbi, siis ei ole purjetamine just mitte kõige nauditavam tegevus.
Seega võib lühem purjetamine olla väga mõnus tavaline suusajope ja suusapüksid, aga pikemal merereisil peaksid olema varuks siiski spetsiaalsed purjetamisriided. Kindlasti tuleks varuda ka sobivad merejalanõud, mis on eelistatult heleda ja sileda tallaga. Viimane siis põhjusel, et purjetamine toimuks ohutult ja sa krobelise talla või kontsaga jalanõuga ei koperdaks ning tume tald teatavasti määriks jahi lumivalget pinda.

Ohutu purjetamine
Merele minnes peab arvestama, et jahil kokku saanud inimesed moodustavad ühise meeskonna, kes tegutseb koos ja ühise eesmärgi nimel. Enamasti ongi purjetamine meeskonnasport. Ning et purjetamine selle meeskonnaga toimuks mõnusalt ja ohutult, siis peab meeskond omavahel suhtlema ja koostööd tegema. Sest ainult siis purjetamine õnnestub – saada jaht sadamast välja, tõmmata üles purjed ja suunata jahti soovitud suunas. Seetõttu ei tohiks ka häbeneda küsida, kui midagi jäi arusaamatuks siis, kui kapten või roolimees meeskonnale rolle jagas ja tegevusplaani tutvustas.
Väga tähtis on purjetamisel ohutus, mille saab tagada meeskond ja külalised sellega, et peavad ohutusnõuetest kinni. Purjetamine toimub tavaliselt nii, et jahi meeskond paikneb kokpitis ning jahil viibivad külalised purjedest ja sootidest kaugemal ning jahi pealttuule poolel.
Üks esimesi reegleid ohutuse tagamiseks jahil on see, et alati peaks ühe käega millestki kindlast kinni hoidma. See kehtib eriti jahil viibivatele lõbusõitjatele ja külalistele, aga ka jahi meeskonnaliikmetele, Viimastel on küll tihti vaja kasutada mõlemat kätt korraga, aga ka neil puhkudel jälgivad nad, et oleksid kindlalt jahi küljes kinni – nii toimub purjetamine ohutult ka siis, kui jaht ootamatult lainetesse satub või kaldub.

Purjetamine – jahi liikumine ja liikumissuuna muutmine

Jahid liiguvad purjedesse puhuva tuule jõul. Et jaht soovitud suunas liikuma saada, peab purjetaja leidma tasakaalu veesurve ja tuulejõu vahel, mis kiilule ja purjedele mõjuvad. Tuul on loodusjõud ja nagu ka kõik teised loodusjõud, võib ka tuul olla ettearvamatu ja sellest arusaamine keeruline. Seetõttu on ka purjetamine omajagu keeruline ning soovitud suunas liikumiseks ja purjede oskuslikuks sättimiseks peab palju harjutama.sailing4

Hea purjetamine nõuab head tuule suunast arusaamist
Ainus suund, kuhu jaht ei liigu, on vastutuult. Igast muust suunast puhuva tuulega võib purjetamine toimuda vägagi edukalt täpselt sinna, kuhu meeskond kursi seadnud on. Vastutuul ehk tuul, mille sunnas jaht seisma jääb, on ka jahi suhtes väiksema kui 45º nurga all ja seda nimetatakse vastutuule sektoriks. Sellesse sektorisse sattudes purjed laperdavad ja edasiviivat jõudu ei tooda. Sellisel juhul peab purjetamine toimuma sik-sak meetodil, mille puhul puhub tuul kord jahi ühelt küljelt ja siis jälle teiselt. Ehk siis jahti tuleb vahepeal pöörata. Taoline purjetamine on tuntud loovimise ja krüssamise nime all ja kurssi tuule suhtes nimetatakse seda tihttuules purjetamiseks.

Tihttuule kurss on siis, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes võimalikult väikese nurga all (45º – 50º). Sel juhul tuleb purjed võimalikult sisse tõmmata.
Külgtuule kurss on siis, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes veidi suurema nurga all (50º – 100º). Purjeid võib rohkem lõdvaks lasta.
Bakstaaktuule kursiks nimetatakse seda, kui purjetamine toimub nii, et jaht on tuule suhtes veelgi suurema nurga all (100º – 160º) ja purjeid võib veelgi rohkem välja anda.
Ja lõpuks taganttuule kursil purjetamine (tuule suuna suhtes 160º – 180º) – purjed võib lõpuni välja lasta.

Parem ja vasak halss
Purjetamine toimub alati mingil halsil – sõltuvalt sellest, kummalt poolt tuul jahi purjedesse puhul. Vastavalt on siis käibel väljend vasakhalss ja paremhalss. Halsi mõiste omab kõige suuremat tähtsust siis, kui on vaja määratleda see, milline jaht teisele ristudes teed peab andma.

Purjetamine – mis kummaline keel?

Tihtipeale tundub, et purjetamine tavakeelest hoopis erinevas keeles käib – meeskonnaliikmete sõnavaras on kummalisi sõnu, mis asjatundmatule esialgu kohe mitte kui midagi ei ütle. Tegelikult on asi samamoodi nagu ka paljudes teistes alades – enne kui purjetamine tõsisemalt käsile võtta, peaks mereterminoloogiat tõsisemalt tundma õppima. Vastasel juhul võib purjetaja jahi peal hätta jääda – tähtis on, et kõik ühte keelt räägiksid ja asjadest ühtemoodi aru saaksid. Oluline on siinkohal kindlasti ka praktiline purjetamine. Ära kurvasta, kui uued sõnad kohe meelde ei jää. Purjetamise käigus ja tegevuses tekivad selged seosed sellest, mida milleks kasutatakse ning ka nimetused saavad kiiremini selgeks.

sailing1

Jahi osad
Olenemata jahi suurusest on ühised kindlasti kaks asja – jahi keha on kere ja selle alla kinnitatud kiil. Kiili ülesanne on purjetamisel tagada jahi püstine asend oma raskuse abil ning takistada jahi triivimist külgsuunas oma suure pindala abil. Väiksemate purjejahtide kiilu nimetatakse sverdiks ning see erineb kiilust raskuse puudumise tõttu, mistõttu tagab jahi püstise asendi meeskond ise – tasakaalus purjetamine toimub vajadusel meeskonna enda keharaskuse ümberpaigutamisega. Kindlasti on jahil olemas rool selleks, et purjetamine toimuks soovitud suunas. Tavakeelele tuttavamad mõisted on ka jahi osad – esimene ots on vöör, tagumine ahter, vasak külg pakpoord ja parem tüürpoord.

Purjed
Purjetamine toimub tuule abil, seega on tuule püüdmiseks jahil vajalikud purjed. Jahi ahtri poolt kinnituvat purje nimetatakse groodiks ja mastist omakorda vööri pool asetsevaid purjeid fokadeks ja genuateks. See suur ja tavaliselt värviline langevarju moodi puri, mida ka jahil mõnikord näha on, on spinnaker ning seda kasutatakse siis, kui purjetamine toimub taganttuules.

Köied ja nöörid
Kõik jahil eksisteerivaid köisi ja nööre nimetatakse otsteks ning igalühel neist on oma erinev ülesanne. Ka neil on oma täpsemad nimetused, aga nende nimetused kuluvad kiiremini pähe juba siis, kui praktiline purjetamine käsil.